1 Timóteo 2

¹ Ma manitsen siis nüüd kõigepealt tegema palveid, palvusi, eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste eest,

² kuningate ja kõigi ülemate eest, et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes.

³ Sest see on hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest,

⁴ Kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid.

⁵ Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus,

⁶ Kes andis Iseenese lunastushinnaks kõikide eest, et sellest antaks tunnistust parajail aegadel;

⁷ ja selle tarvis olen mina pandud kuulutajaks ja Apostliks — ma räägin tõtt Kristuses ega valeta mitte — paganate õpetajaks usus ja tões.

⁸ Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tõstaksid üles pühad käed ilma vihata ja kahtlemiseta;

⁹ nõndasamuti ka, et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega,

¹⁰ vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks.

¹¹ Naine õppigu vaiksel viisil, olles kõigiti alistuv.

¹² Aga naisele ma ei luba õpetada ega valitseda mehe üle, vaid ta elagu vaikselt.

¹³ Sest Aadam loodi enne, siis Eeva;

¹⁴ ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus üleastumisse,

¹⁵ aga ta saab õndsaks lastesünnitamise läbi, kui ta jääb ususse ja armastusse ning pühitsusse mõistliku meelega.